Challenge № 2.2 - Tunneli lõpus paistab valgus, kui see just rong pole.

Igastahes, olin sunnitud siiski kasutama muid vahendeid koolitöö tegemiseks. Powerpointi, Wordi, natuke internetti ja logisin korraks msn-i et saata klassiõele see kogu värk ära. Msnis polnud üle minuti (appear offline olin ja Reet, sa olid sees :)!!), püüdsin võimalikult palju ignoda kes sees olid - tuli olla üle sellest.

Kui ma seadsin paika täpselt kellaajalise kava, mida ja kuna teen, siis ei tulegi igatsust arvuti või telefoni järgi. Natuke jääb nüüd küll kripeldama, et pidin kasutama keelatuid asju, aga mis teha, koolitöö on esmatähtis.

Telekas väsitab tegelikult päris ära. Nüüd lähen käin pesus ära ja lähen tagasi magama. Uni on nii ruttu ja vara tulema. Täiesti lõpp! Enam pole ju msn-i ka, mis mind poole ööni kinni hoiaks. Ja see meeldib mulle. Pole ammu nii hästi enne kooli välja puhanud, nagu olin täna hommikul.

See aeg, mil ma ei kasuta sotsiaalvõrke, on mulle hästi mõjunud, ma arvan. Muidugi on jube-hull-suur igatsus peal suhtlusvajadusele aga noh, elab üle.

Umbes 26h pärast saan jälle kasutada kõiki interneti võlusid. Ootan, kuid ka samas mitte.

Igastahes, homme püüan peale kooli mitte tulla postitust tegema. Kui vastu pean, siis püüan teha selle neljapäeval, 00:01 ;). Kirjutaks oma päevast ja siis ka natukene kokkuvõttest kogust sellest paastumisest.

<3<3<3<3<3<3<3<3<3<3<3<3<3